laupäev, 30. detsember 2006
Korrastasin järjehoidjaid Firefoxis
Tegin lõpuks teoks ammu planeeritud ürituse. Korrastasin oma läpaka Firefoxi järjehoidjaid. Kustutasin vanu ja mittevajalike linke kõvasti ära. Aja jooksul oli erinevaid linke sadu kogunenud ja nende kõigi haldamine viis silmade esise kirjuks juba :) Kuid nüüd peaks asi lihtsam olema.
teisipäev, 26. detsember 2006
Tegime siis mõningaid uuendusi
Tegime siis mõningaid uuendusi serveris. Õigemini sai üle pika aja taas täielik emerge -avu world ära tehtud. Senini sai uuendatud ainult kriitilisi pakette nagu Apache, PHP või MySQL.
kolmapäev, 20. detsember 2006
Ruumi vaja....
Avastasin, et mu suurel arvutil on /home kataloog väga täis. 120GB kettast oli juba pea 90% hõivatud. Terve eilse päeva tegelesin erinevate topeltkirjete likvideerimisega, asjade kokku pakkimisega ja plaatidele kirjutamisega. Palju lihtsalt erinevaid backup asju, mida ei pea mitte hoidma arvutis.
Samas võtavad palju ruumi ära erinevate videode lähtematerjalid. Ühe kaseti sisse tõmbamine garanteerib 12GB ruumi hõivamise. Tegu siis otse kaameratest pärit kraamiga. Samas mitmed videod mul varasemalt viletsalt pakitud ja originaal kasett juba mitmendal ringil - nii ei taha neid vääga kustutada kah.
Samas võtavad palju ruumi ära erinevate videode lähtematerjalid. Ühe kaseti sisse tõmbamine garanteerib 12GB ruumi hõivamise. Tegu siis otse kaameratest pärit kraamiga. Samas mitmed videod mul varasemalt viletsalt pakitud ja originaal kasett juba mitmendal ringil - nii ei taha neid vääga kustutada kah.
teisipäev, 19. detsember 2006
Uus tööleping alla kirjutatud
Käisin ja kirjutasin täna siis alla uuele töölepingule YIT Emicos. Seega alustan 2 jaanuarist tööd YIT Emico hooldusdirektorina. Valik polnud küll kerge erinevate pakkumiste seast, kuid otsustasin, et YIT on tunduvalt suurem väljakutse, kui teised.
Igatahes on Karlisega kodus oleks hästi mõjunud - Merxi asjad nagu niuhti peast pühitud :).
Igatahes on Karlisega kodus oleks hästi mõjunud - Merxi asjad nagu niuhti peast pühitud :).
reede, 8. detsember 2006
Pole taas pikka aega kirjutanud
Taas pole pikka aega midagi siia kirjutanud. Elu läheb täitsa omasoodu edasi. Poiss võtab kogu aja ära :) Kuid pole hullu. Rõõmu on tast ikka ka. See oleks ainult hull, kui samal ajal tööl ka veel peaksin käima.
neljapäev, 23. november 2006
Magamine - tõsine luksus
Poiss on elutempo ikka täitsa peapeale löönud. Magada saa siis, kui tema seda laseb - ja seda aega pole just palju. Kuid küll toime tuleme.
teisipäev, 7. november 2006
Poisile nimi ka pandud
Sai siis täna poisile nimi ka ära pandud lõpuks :)
Nimeks sai talle siis Karlis. See tuli vanaisa Karl järgi. Kaalumisel oli veel ka variant Martten, kuid see liiga levinud. Üks kriteerium nime valikul oligi, et pandav nimi ei tohi väga levinud olla.
Nimeks sai talle siis Karlis. See tuli vanaisa Karl järgi. Kaalumisel oli veel ka variant Martten, kuid see liiga levinud. Üks kriteerium nime valikul oligi, et pandav nimi ei tohi väga levinud olla.
reede, 3. november 2006
Sain isaks :)
Võttis aega, mis see võttis, kuid 29 oktoobril, kell 11.33 sündis pisike härra Suvi :)
Nüüdseks oleme juba ilusti koju jõudnud ja püüame kohaneda lapsevanemate raske eluga :)
Nüüdseks oleme juba ilusti koju jõudnud ja püüame kohaneda lapsevanemate raske eluga :)
kolmapäev, 25. oktoober 2006
Firefox 2.0 ka väljas
Lõpuks on ka ametlikult uus Firefox 2.0 väljas. See tähendab, et antud nädal tuleb igati tihe erinevate uudiste suhtes. Nimelt on juba välja lastud Fedora Core 6 ja pidevalt tuleb erinevaid selle kohaseid uudiseid. Mis repositooriumid lisatud, palju juba alla laetud jne. Nüüd tuli kohe ka Firefox peale. Praegu kõikjal artiklid - Firefox väljas jne. Ja kohe kohe on ka Ubuntu 6.10 välja tulemas. Paistab, et tuleb igati tormiline nädal :) Huvitav, mida veel võidakse välja lasta.
Thomas Watson, IBM-i president ütles kunagi:
Ma arvan, et maailmas on turgu võib-olla viiele arvutile.
Sai taas jamatud Googliga
Sai siis täna taas jamatud Google Adsiga. Ega see nii lihtne polegi, kui paistab. Kahjuks selgus ka, et Eesti lehtedele GoogleAdse pole mõttet panna. Need lihtsalt ei hakka tööle. Seega saab neid kasutada ainult inglise keelsetes lehtedes või siis nendes keeltes, mis on toetatud. Kuid Google Firefoxi reklaamid jätsin ikka üles. Nii igaks juhuks.
Ühtlasi tähendab see, et tuleb mul suurendada oma inglise keelsete lehtede arvu. Nendega olen aga põrganud uuele probleemile - kuidas tõsta nende populaarsust :) Seega tuleb ka sellega vaeva näha.
Ühtlasi tähendab see, et tuleb mul suurendada oma inglise keelsete lehtede arvu. Nendega olen aga põrganud uuele probleemile - kuidas tõsta nende populaarsust :) Seega tuleb ka sellega vaeva näha.
teisipäev, 24. oktoober 2006
Partner
Mu partner ütles mulle möödunud nädalal, et ta jätab mu maha, kui ka edaspidi nii palju arvuti taga aega viidan.
"See on küll paha!"
"Jah, ma hakkan temast puudust tundma."
"See on küll paha!"
"Jah, ma hakkan temast puudust tundma."
Tänane päev - Fedora Core 6 väljas
Fedora Core 6 on lõpuks välja lastud. Pole ise juba pikka aega olnud Fedora taga, seega peaks vast ka teda uuesti katsetama ja proovima. Kuigi Ubuntuga nagu hetkel igati ära harjunud. Samas, vaadates, mis elevusega Fedora kasutajad uut versiooni ootasid, seda juba varem erinevatest kohtadest alla laadisid ja paigaldasid, siis tekib ka endal tahtmine seda katsetada ja ehk ka väike ülevaade kirjutada. Vaatab, kuidas nädalavahetusel muidugi aega on.
Katsetan Google AdSensega
Täna sain lõpuks registreeritud Google AdSensega. Tegu siis populaarse Google bänneri programmiga, mille idee kohaselt peaks mul olema võimalik mingitki raha teenida oma erinevate lehtedega. Ja neid lehti tekib aina rohkem ja rohkem...
esmaspäev, 23. oktoober 2006
Sa tead, et sinu arvuti on meessoost, kui:
* Sa leiad mõni nädal pärast ostu parema mudeli.
* Ta näeb välja kena ja korralik, kuni sa jõuad koju.
* Ta laseb iga natukese aja tagant kuuldavale põlastava "turtsatuse".
* Tal on 12" monitor, kuid ta usub, et see on 18".
* Ta keeldub tegemast midagi sinu ema heaks.
* Ta töötab hästi elutoas, keskmiselt magamistoas ning üldse mitte köögis.
* Ta näeb välja kena ja korralik, kuni sa jõuad koju.
* Ta laseb iga natukese aja tagant kuuldavale põlastava "turtsatuse".
* Tal on 12" monitor, kuid ta usub, et see on 18".
* Ta keeldub tegemast midagi sinu ema heaks.
* Ta töötab hästi elutoas, keskmiselt magamistoas ning üldse mitte köögis.
NewsFox
Otsisin Firefoxile mõnda head RSS uudiste loendit. ja leidsin ka selle. Nimelt paistab väga hea lahendus olevat NewsFox. Nüüd tuleks tal veel kuidagi kohe ikoon saada Firefoxi päisesse ja olekski asi korras. Mulle igatahaes meeldib - hea ja lihtne. Mitte sellised nagu teised testitud versioonid olid. Seega, kellel vaja korraliku uudiste klienti Firefoxile, siis soovitan proovida. Koduleht tal siin:
http://newsfox.mozdev.org/
http://newsfox.mozdev.org/
Midagi tuleb ette võtta....
Tõsine asi....
Midagi tuleb ette võtta. Minu Firefoxi erinevate järjehoidjate arv on kasvanud metsku kiirusega....
Neid on tõesti kogunenud liiga palju. Kuidagi tuleb neid vähendada - seega arvatavasti tuleb võtta ette üks korralik laupäevak, et seda lahendada.
Midagi tuleb ette võtta. Minu Firefoxi erinevate järjehoidjate arv on kasvanud metsku kiirusega....
Neid on tõesti kogunenud liiga palju. Kuidagi tuleb neid vähendada - seega arvatavasti tuleb võtta ette üks korralik laupäevak, et seda lahendada.
pühapäev, 22. oktoober 2006
Vana välimus tundus igav...
Vana välimus mu blogil tundus juba kuidagi igav. Kuid samas sinine meeldis. Nii uuendasingi oma veebipäeviku välimust. Loodetavasti väga vastu kellegile ei hakka :)
Mina printeriga maadlemas
Eile õhtul oli sõbral vaja kiiresti 11 lehte välja printida. Saatsis siis faili mulle ja ütles, et hakkab tulema, et need kätte saada. OK. Võtsin faili lahti, vaatasin üle ja panin printima. Ei midagi... Panin veel. Ikka ei midagi. Nüüd hakkasin juba viga otsima, et milles siis jama. Uurisin Cupsi, vaatasin error logisid jne. Kuni lõpuks vaatasin ka printerit - et mis veateadet see mulle vilgutab (mu Epson näitab vigadest erinevate nuppude vilkumisega). Kuid see ei näidanud midagi - mitte kui midagi. Ta polnud lihtsalt sisse lülitatud....
Ehk siis taas vana tõsiasi - iga asi töötab paremini, kui ta sisse on lülitatud. Imelik on muidugi, et mulle mingit veateadet ei näidatud, kuid see vast seletatav sellega, et mul ruuteri taga olev printer.
Ehk siis taas vana tõsiasi - iga asi töötab paremini, kui ta sisse on lülitatud. Imelik on muidugi, et mulle mingit veateadet ei näidatud, kuid see vast seletatav sellega, et mul ruuteri taga olev printer.
Tööpäeva lõpp....
"Kuidas sul täna tööl läks, kallis?"
"See oli katastroof! Arvuti läks katki ja me kõik pidime mõtlema!"
"See oli katastroof! Arvuti läks katki ja me kõik pidime mõtlema!"
Nädalavahetusel tegelen taas uute portaalide arendamisega
See nädalavahetus on taas kujunenud uute portaalide arendamise märgi all. Mitmeid ideid, mida tuleb taas ellu viia. Suhteliselt keeruline on olnud loomulikult vastavate portaalide/lehtede mootorite leidmine ja valmine, kuid see siiski teostatav. Näiteks kulutasin nädala Joomla peale, et ühte uudiste portaali põhja valmis saada. Lõpuks sain aru - Joomla on küll hea vahend, kuid mitte antu juhul. Tunduvalt parem ja lihtsam on hoopis WordPress. Sellega sain nädala aja töö tehtud poole päevaga. Ja üsna edukalt. Mitu portaali on veel arendamisel. Seega tegemist jätkub.
laupäev, 21. oktoober 2006
Windowsi versioonid
Windows 1.0 - Hea nali või mis?
Windows 2.0 - Eks ole, ajab ju ikka veel naerma.
Windows 286 - Jaah, ikka veel suur naljanumber.
Windows 386 - See sai viimseni läbi trööbatud. On lootust, et juba õige pea lastakse miskit kasutamiskõlbulikumat välja.
Windows 3.0 - Lõpuks ometi ostmist väärt pill!
Windows 3.1 - Lõpuks ometi kasutamist väärt pill!
Windows 95 - Edeneb jõudsalt seal, kus Mac on olnud juba aastaid.
Windows 98 - Rohkem praktilisust, vähem töökindlust.
Windows 98 SE - Rohkem töökindlust, vähem praktilisust.
Windows ME - Vähem praktilisust ja vähem töökindlust.
NT 1.0 - Rohkem riistvara! Ja Kohe!
NT 2.0 - Pagan võtaks, ma ju ütlesin: "Rohkem riistvara! Ja kohe!"
NT 3.0 - Kas siis ei saada aru, mida tähendab "Rohkem riistvara!"?
NT 3.5 - Kui on küllalt riistvara, hakkan tööle. Ausalt!
NT 4.0 - Teeb vähem, kui topeltriistvaraga Win 98 poolel kiirusel.
Windows 2k - Töötab peaaegu sama hästi kui Windows 98! Ausõna!
Windows XP - See töötab tõesti. Mõnikord.
Windows 2.0 - Eks ole, ajab ju ikka veel naerma.
Windows 286 - Jaah, ikka veel suur naljanumber.
Windows 386 - See sai viimseni läbi trööbatud. On lootust, et juba õige pea lastakse miskit kasutamiskõlbulikumat välja.
Windows 3.0 - Lõpuks ometi ostmist väärt pill!
Windows 3.1 - Lõpuks ometi kasutamist väärt pill!
Windows 95 - Edeneb jõudsalt seal, kus Mac on olnud juba aastaid.
Windows 98 - Rohkem praktilisust, vähem töökindlust.
Windows 98 SE - Rohkem töökindlust, vähem praktilisust.
Windows ME - Vähem praktilisust ja vähem töökindlust.
NT 1.0 - Rohkem riistvara! Ja Kohe!
NT 2.0 - Pagan võtaks, ma ju ütlesin: "Rohkem riistvara! Ja kohe!"
NT 3.0 - Kas siis ei saada aru, mida tähendab "Rohkem riistvara!"?
NT 3.5 - Kui on küllalt riistvara, hakkan tööle. Ausalt!
NT 4.0 - Teeb vähem, kui topeltriistvaraga Win 98 poolel kiirusel.
Windows 2k - Töötab peaaegu sama hästi kui Windows 98! Ausõna!
Windows XP - See töötab tõesti. Mõnikord.
kolmapäev, 18. oktoober 2006
Bill Gates ja Stirlits
Bill Gates ja Stirlits vaatavad, kuidas fašistid raamatuid põletavad.
„Tsensuur,” mõtleb kurvastusega Stirlits.
„Võitlevad piraatlusega,” rõõmustab Bill.
„Tsensuur,” mõtleb kurvastusega Stirlits.
„Võitlevad piraatlusega,” rõõmustab Bill.
pühapäev, 15. oktoober 2006
Google Docs & Spreadsheets
Kas keegi seda Google teenust ka aktiivselt kasutab? Teenuse aadressiks on http://docs.google.com/ . Sisse saab logida oma Google kontoga. Ehk, kui kasutate GMaili, siis sama kasutajanime ja parooliga. Teenus ise tegelikult suhteliselt paljutõotav. Saab luua erinevaid dokumente onlines ja neid ka ilusti salvestada erinevatesse formaatidesse. Kindlasti on tähelepanu vääriv ka Open Document Formaadi toetus. Ise katsetasin ja jäin rahule. Seega soovitan ka teistel proovida ja uurida.
Ettur
Tõeline etturi tunne on peale tulnud. Ja seda seoses tööga. AS Merxi omanikud, eesotsas Enn Õunpuuga on taas oma "lahedate" ideedega lagedale tulnud. Kui aasta tagasi alustati suure hurraaga liitumist Õhumeistri ja Merxi vahel, siis nüüd ollakse jõudnud järgmisele tasemele.
Aasta tööd, sellest pool aastat olen ise metsikult vaeva näinud, et ühendada kaks hoolduosakonda. Teha kõik, et süsteem kasvaks ja töötaks ühise meeskonnana. Tegime tohutult investeeringuid töövahenditesse, kogu see protsess võttis mul närve ikka üsna läbi. Unetud ööd polnud haruldus, kus pidevalt mõtlesin - mida edasi teha, kuidas teha. Lõpuks on hakanud tulema esimesed viljad, mehed on rahul, meil on tunne, et asi hakkab looma. Endal mul närvid läbi, kuid mingi lootus nagu paistaks. Vähemalt meestel on usku.
Ja nüüd - tulemus. Õunpuu teatas - aitab naljast. Kõik siin ilmas on muutuv. Ka Merx on muutuv ja nii viiakse sisse suured struktuuri muudatused. Hooldus peaks muutuma kõige võimsamaks ja tulutoovamaks üksuseks Merxis. Aga Õhumeister hakkab olema koos oma hooldusega erlaid tütarfirma AS Merxi kõrval....
Pool aastat tööd ja higi - lihtsalt vastu taevast.
Seega järgmine päev peale selle uudise teada saamist - esitasin lahkumisavalduse. Hiljemalt 10 novembrist olen vaba. Mida edasi teen - ei tea veel. Pole tõesti otsustanud. Tahaks väga paljuski ise edasi liikuda, kuid kardan, et selleks ei jätku vahendeid. Kuhugi palgalsisele tööle pean siiski minema. Mida ja kuhu ma edasi lähen - seda pole ma veel otsustanud.
Aasta tööd, sellest pool aastat olen ise metsikult vaeva näinud, et ühendada kaks hoolduosakonda. Teha kõik, et süsteem kasvaks ja töötaks ühise meeskonnana. Tegime tohutult investeeringuid töövahenditesse, kogu see protsess võttis mul närve ikka üsna läbi. Unetud ööd polnud haruldus, kus pidevalt mõtlesin - mida edasi teha, kuidas teha. Lõpuks on hakanud tulema esimesed viljad, mehed on rahul, meil on tunne, et asi hakkab looma. Endal mul närvid läbi, kuid mingi lootus nagu paistaks. Vähemalt meestel on usku.
Ja nüüd - tulemus. Õunpuu teatas - aitab naljast. Kõik siin ilmas on muutuv. Ka Merx on muutuv ja nii viiakse sisse suured struktuuri muudatused. Hooldus peaks muutuma kõige võimsamaks ja tulutoovamaks üksuseks Merxis. Aga Õhumeister hakkab olema koos oma hooldusega erlaid tütarfirma AS Merxi kõrval....
Pool aastat tööd ja higi - lihtsalt vastu taevast.
Seega järgmine päev peale selle uudise teada saamist - esitasin lahkumisavalduse. Hiljemalt 10 novembrist olen vaba. Mida edasi teen - ei tea veel. Pole tõesti otsustanud. Tahaks väga paljuski ise edasi liikuda, kuid kardan, et selleks ei jätku vahendeid. Kuhugi palgalsisele tööle pean siiski minema. Mida ja kuhu ma edasi lähen - seda pole ma veel otsustanud.
laupäev, 7. oktoober 2006
Taas sukeldumisest
Nüüd siis sukeldumise tunnid kõik läbi. Ka avavesi tehtud. Esimest korda tegime seda meres, kuid tänu suurele lainetusele oli nähtavus vees ainult meetri jagu. Tegime kiiruga paar harjutust ja siis kupatati meid üles - instruktorid ei riskinud meie ära kaotamisega. Teine päev läksime juba Rummu karjääri. Seal oli nähtavus ikka tunduvalt parem. Kuid tänu vähestele kogemustele ei õnnestunud kuidagi mul ujuvust paika saada. Kas kivina põhjas või korgina pinnal :) Lisaks olime siiski väikse grupiga koos, kus pidevalt keegi üles tõusis ja nii pidi kogu grupp taas üles minema. Põhi osa harjutustest saime tehtud, kuid siis oli juba liiga pime. Nii saigi kokku lepitud, et teeme ühe sukeldumise veel. Triinul jäi hädatõus tegemata ja nii oligi see täiesti põhjendatud. Lihtsalt siis oleksime rohkem omapead ja iga üks saaks katsetada seda, mis tal nõrk.
Eile siis saigi taas Rummus käidud. Sai ilusti endid laiali jagatud, nii et mina läksin Toomasega kahekesi ujuvust harjutama ja nii sama sulistama. Sai siis alguses nii 5-6m sügavusel harjutatud ja lõpuks hakkas asi ikka juba välja ka tulema. Siis ujusimegi pinnal Toomasega veel ca 300m eemal olevale vanale ekskavaatori vrakile, mis põhjas vedeleb. Sai ka seda uudistatud. Kahekesi sukeldumine on ikka hoopis midagi muud, kui lihtsalt instruktori käe all. Sa vastutad oma tegude eest ise ja -- sa oled vaba :) Eks see ujuvusega mängimine veel aega nõuab, kuid nii palju kindlust juba on, et võib ka edaspidi iseseisvalt vette minna. Nüüüd vaja veel PADI litsentsi jaoks pildid Sebakisse viia ja ongi ametlik sukelduja paber käes.
Mida tuleb nüüd varuma hakata - see on raha, et endale korralik varustus muretseda. Ja siis järgmine suvi - ikka sukelduma :) Millalgi tuleks ka järgmine tase 40m peale ära teha.
Eile siis saigi taas Rummus käidud. Sai ilusti endid laiali jagatud, nii et mina läksin Toomasega kahekesi ujuvust harjutama ja nii sama sulistama. Sai siis alguses nii 5-6m sügavusel harjutatud ja lõpuks hakkas asi ikka juba välja ka tulema. Siis ujusimegi pinnal Toomasega veel ca 300m eemal olevale vanale ekskavaatori vrakile, mis põhjas vedeleb. Sai ka seda uudistatud. Kahekesi sukeldumine on ikka hoopis midagi muud, kui lihtsalt instruktori käe all. Sa vastutad oma tegude eest ise ja -- sa oled vaba :) Eks see ujuvusega mängimine veel aega nõuab, kuid nii palju kindlust juba on, et võib ka edaspidi iseseisvalt vette minna. Nüüüd vaja veel PADI litsentsi jaoks pildid Sebakisse viia ja ongi ametlik sukelduja paber käes.
Mida tuleb nüüd varuma hakata - see on raha, et endale korralik varustus muretseda. Ja siis järgmine suvi - ikka sukelduma :) Millalgi tuleks ka järgmine tase 40m peale ära teha.
pühapäev, 1. oktoober 2006
Ubuntu Edgy Eft katsetusel
Otsustasin siis oma suure arvuti nüüd Ubuntu Edgy Eftile üle kolida. Kogu protsess võttis aega suht vähe - umbes tund või poolteist ja võisingi restartida arvuti. Hetkel tundub, et kõik töötab enam vähem. Muidugi vajab osa sju veel seadistamist, kuid suur algus on siiski tehtud. Mis aga tõesti tähelepanu äratas - see oli süsteemi suhteliselt kiire käivitumine. Sellega on Ubuntu tegelased nüüd tõesti kõvasti vaeva näinud, sest kogu süsteem käivitus probleemideta ja kiiresti. Ühtlasi on muudetud ka vaikimisi välimust - natukene meeldivad need värvid mulle nüüd rohkem, kui varasemad. Kuid sellegi poolest natuke liiga pruun minu arvates. Kuid eks see ole kindlasti parandatav. Esialgne mulje - pole väga vigagi. Vaja põhjalikumalt katsetada ainult. Igatahes läpakat ma niipea siiski uuele Ubuntule kolima ei hakka. Enne vaatame, mis aeg endaga kaasa toob.
laupäev, 30. september 2006
Esimene osa sukeldumis kursusest lõpuks möödas
Esimene osa sukldusmis kursustest on praktiliselt möödas. Teooria tehtud, basseini tunnid tehtud ja ka avasukeldumine valmis. Jäänud on ainult üks lisa tund teha, et õppida rohkem selgeks oma ujuvust. Just sellega on mul hetkel kõige rohkem probleeme. Ma olen kas all või siis ülevaal :) Vahepealset momenti nagu pole :) Kuid see pidi lihtsalt aega võtma, sest tänu oma suurusele on mul ujuvuse leidmisega lihtsalt raske ja nõuab kogemusi. Sest ainuüksi kopsu maht on mul umbes 5-6L, lisaks tohutult ujuvat rasva. Kui siia veel XXL mõõdus kalüpso ka lisada, siis võibki tulemus üsna kentsakas olla. Kuid see asi on siiski õpitav ja loodetavasti suudan ka varsti vabalt vees hõljuda :) Et täiega nautida sukeldumist, sest tegu on tõesti igati mõnusa ajaviitega.
pühapäev, 24. september 2006
Mina maadlemas FTP-ga
Vaja oli jagada mõnda suuremnat faile. Kuna Gaim ei suuda suhelda MSN-iga otse vaid läbi Microsofti serveri, siis on failide edastamine MSN ja Gaimi vahel tõsine piin.
Nii üritasin neid mitmel korral oma serverisse laadida. Oma isiklikule domeenile. Ja tee mis tahad - laen mingi 100M faili üles - nagu salvestaks ja serverist kadunud. Kuna läpakaga pidevalt Pingviini asju üles/alla laetud, siis serveri probleem ei ole. Seega kindlasti gFTP süü. Küll uurisin seadistusi, Tuhnisin netist - ei midagi. Täna jõudsin nii kaugele, et katsetasin juba ka teiste FTP klientidega - ikka sama jama. Aru ei saa, milles viga. Ubuntu bug-ide andmebaas läbi tuhlatud jne...
Kuni lõpuks - otsustasin vaadata ka asja serveri poolelt. Ja suur oli minu üllatus ja meenumise rõõm, kui avastasin, et olin kunagi pannud oma domeenile quotaks 10MB. Lihtsalt ei arvanud, et rohkem vaja läheb
Kuid üritasin sinna kolm või neli korda vähemalt 100-200MB faile üles laadida Oi kui kahju sellest kogu ajast oli
Nii üritasin neid mitmel korral oma serverisse laadida. Oma isiklikule domeenile. Ja tee mis tahad - laen mingi 100M faili üles - nagu salvestaks ja serverist kadunud. Kuna läpakaga pidevalt Pingviini asju üles/alla laetud, siis serveri probleem ei ole. Seega kindlasti gFTP süü. Küll uurisin seadistusi, Tuhnisin netist - ei midagi. Täna jõudsin nii kaugele, et katsetasin juba ka teiste FTP klientidega - ikka sama jama. Aru ei saa, milles viga. Ubuntu bug-ide andmebaas läbi tuhlatud jne...
Kuni lõpuks - otsustasin vaadata ka asja serveri poolelt. Ja suur oli minu üllatus ja meenumise rõõm, kui avastasin, et olin kunagi pannud oma domeenile quotaks 10MB. Lihtsalt ei arvanud, et rohkem vaja läheb
Kuid üritasin sinna kolm või neli korda vähemalt 100-200MB faile üles laadida Oi kui kahju sellest kogu ajast oli
esmaspäev, 11. september 2006
Kaks päeva sidekursust möödas
Nädalavahetusel sai kaks päeva veedetus SIVAK-is taas sidemehe kursustel. Esimene päev sai erinevaid raadiojaamu uuritud ja siis teine päev traatside värki. Kursus oli muidu huvitav, kuid kahjuks midagi väga uut siiski polnud. Traatsides sai praktiliselt harjutatud teedest üleminekut ja see oli uus asi, millega varem polnud kokku puutunud. Raadiosides aga ikka see vana SEM. Harriseid ei tutvustatud. Tüüpilised raadioside reeglid jne.
reede, 8. september 2006
Lähen sukelduma
Pikk unistus on lõpuks teoks saanud - otsustasin minna sukelduma :)
Nüüd siis nimi juba kursustel kirjas ja 18 september toimub esimene teooria tund.
Viime Pingviini siis ka mere põhja :)
Nüüd siis nimi juba kursustel kirjas ja 18 september toimub esimene teooria tund.
Viime Pingviini siis ka mere põhja :)
ELUG tuleb siiski
ELUG-i kokkutulek tuleb nagu näha siiski. Loodetavasti on tegu vaikse algusega suurele üritusele. Selle eesmärgiks on edendada igati Open Source arengut Eestis. Esimene kokkutulek toimub 16 septembril kella 15.00 kuni 18.00 Tallinna Reaalkoolis. Tänud v6sale ruumide organiseerimise eest. Eks seal teeb edasise otsuse, kas loome ka MTÜ või mitte.
Igatahes on eesmärgiks regulaarselt selliste kokkusaamiste organiseerimine, kus kasutajad saaksid oma kogemusi jagada, tutvustaksime uusi tarkvarasid jne.
Igatahes on eesmärgiks regulaarselt selliste kokkusaamiste organiseerimine, kus kasutajad saaksid oma kogemusi jagada, tutvustaksime uusi tarkvarasid jne.
reede, 25. august 2006
Kuhu küll aeg kaob?
Osakb keegi sellele vastata? Aeg liigub sellise hooga edasi. Juba saab august läbi. See on lausa õudne :)
Kunagi koolis oli kogu aeg selline tunne, et aeg liigub üli aeglaselt ja kool on üks suur nuhtlus. Seal pidi ju lausa pool päeva olema. Vahest isegi veel kauem - mõelge 8-14 koolis istuda - kus iga 45 minuti järel jällegi väike paus...
Ja nüüd mitmendat aastat tööl - kella 7 hommikul kuni kella 17-19 tööl, vahest ei jõua lõunalegi.
Aja väärtus on hoopis teine....
Kunagi koolis oli kogu aeg selline tunne, et aeg liigub üli aeglaselt ja kool on üks suur nuhtlus. Seal pidi ju lausa pool päeva olema. Vahest isegi veel kauem - mõelge 8-14 koolis istuda - kus iga 45 minuti järel jällegi väike paus...
Ja nüüd mitmendat aastat tööl - kella 7 hommikul kuni kella 17-19 tööl, vahest ei jõua lõunalegi.
Aja väärtus on hoopis teine....
kolmapäev, 9. august 2006
CAD tarkvara Linuxile
Alustasin eile õhtul veel artikli kirjutamist CAD tarkvarast Linuxile. Plaanin katsetada erinevaid võimalusi ja rakendusi, mida Linuxile pakutakse, vaadata, milline on nende dokumentatsioon jne. Kogu asja panen Pingviini Vikisse kirja. Link minu vaimusünnituse kohta: http://viki.pingviin.org/index.php/CAD_tarkvarad_Linuxis
teisipäev, 8. august 2006
Puhkus möödub mühinal
Puhkus läheb ikka väga kiiresti mööda :) Vaid nädalake ongi veel jäänud.
Mis ma sellel ajal teinud olen - köögi remondi tegin ära :)
Kuid veel - avastasin, et Ubuntusse on edasi kandunud üks Debiani bug - nimelt ei toimi tänu eesti tähestikule Grubi uuendamine. Lihtsalt vastav skript, mis seda tegema peab ei saa korralikult tähestikust aru. Ainuke võimalus teha update-grub-i on teha seda LANG=C laiendiga. Ehk siis LANG=C sudo update-grub , vähemalt nii Ubuntus. Täitsin ka Ubuntus vastava Bug-i teate ära ja loodetavasti saab see varsti lahenduse.
Ühtlasi - Pingviini kasutajad on juba pikka aega hädas olnud lugemata postitustega. phpBB kasutatav küpsiste süsteem on tegelikult paras jama. Nii kui brauser kinni panna - kohe kogu info kaudnud. Jõudsid sa siis postitused lugeda või mitte. Natuke otsimist ja nii saigi tööle pandud http://forum.bigrib.de/phpBB2/ - UPI2DB süsteem. Ja paistab, et antud süsteem töötab tõesti tunduvalt paremini. Nüüd salvestatakse kogu info kohe ilusti ikka andmebaasi ja kasutaja võib vabalt sisse välja logida. Seni, kuni teemat loetud pole - pole ka andmebaasi selle kohta märget tehtud ja ta lugemata staatusega jääb. Muidugi on mõningaid piiranguid, kuid need seadsin siiski andmebaasi hoidmiseks.
Mis ma sellel ajal teinud olen - köögi remondi tegin ära :)
Kuid veel - avastasin, et Ubuntusse on edasi kandunud üks Debiani bug - nimelt ei toimi tänu eesti tähestikule Grubi uuendamine. Lihtsalt vastav skript, mis seda tegema peab ei saa korralikult tähestikust aru. Ainuke võimalus teha update-grub-i on teha seda LANG=C laiendiga. Ehk siis LANG=C sudo update-grub , vähemalt nii Ubuntus. Täitsin ka Ubuntus vastava Bug-i teate ära ja loodetavasti saab see varsti lahenduse.
Ühtlasi - Pingviini kasutajad on juba pikka aega hädas olnud lugemata postitustega. phpBB kasutatav küpsiste süsteem on tegelikult paras jama. Nii kui brauser kinni panna - kohe kogu info kaudnud. Jõudsid sa siis postitused lugeda või mitte. Natuke otsimist ja nii saigi tööle pandud http://forum.bigrib.de/phpBB2/ - UPI2DB süsteem. Ja paistab, et antud süsteem töötab tõesti tunduvalt paremini. Nüüd salvestatakse kogu info kohe ilusti ikka andmebaasi ja kasutaja võib vabalt sisse välja logida. Seni, kuni teemat loetud pole - pole ka andmebaasi selle kohta märget tehtud ja ta lugemata staatusega jääb. Muidugi on mõningaid piiranguid, kuid need seadsin siiski andmebaasi hoidmiseks.
teisipäev, 25. juuli 2006
Puhkus
Lõpuks on ometi kätte jõudnud kaua oodatud puhkus. Saab kolm nädalat tegeleda just oma asjadega. Peamisteks märksõnadeks puhkuse ajal on:
1) Puhkus :)
2) Ubuntu faili/domeeniserveri püsti panemine sõbra kontorisse - see saab keeruline olema...
3) WordPressi tõlke lõpetamine ja wp.pingviin.org lehe avamine.
4) Äkki jõuab ka Weblabi asjad korda ajada.
1) Puhkus :)
2) Ubuntu faili/domeeniserveri püsti panemine sõbra kontorisse - see saab keeruline olema...
3) WordPressi tõlke lõpetamine ja wp.pingviin.org lehe avamine.
4) Äkki jõuab ka Weblabi asjad korda ajada.
neljapäev, 20. juuli 2006
pühapäev, 16. juuli 2006
Starman jamab
Starman ajab jälle ***** keema. Neljapäeval kadus nett ära ja pole siiani tagasi. Neljapäeval lubati tagasi helistada - ei midagi. Reede õhtul helistasin ise uuesti - siis lubati, et esmaspäeval võetakse ühendust. Eks näis, kas esmaspäeval peetakse lubadust või ei. Igatahes mitu päeva kodus ilma netita - tiba hulluks ajab. Eks näib, kuidas see probleem lahendatakse. Ise kahtlustan muidugi hetkel modemit, et see õhtale läinud.
pühapäev, 11. juuni 2006
Valmistun ka suurt arvutit Ubuntule kolima
Kuna olen otsustanud põhjalikult endale Gnome ja Ubuntu selgeks teha, siis on mul kolitud sellele juba läptop. Nüüd on tehtud viimased uuendused, et hakata suure arvutiga mängima ja võtta sealt hetkel põhisüsteem Gentoo maha. Mitte et mul midagi Gentoo vastu oleks - lihtsalt asjade edasine käik nõuab, et Ubuntu endale iga külje pealt selgeks teha.
Hetkel mul suures arvutis kolm kõvaketast. Esimene 80GB ja siis kaks 120GB. Praegu plaan panna 80 GB peale poolele Ubuntu, siis umbes 5-10GB swap-i (kuna vajan seda vahest väga suures mahus - näiteks mõne LiveDVD muutmisel) ja alles jäänud ruumile teha veel mõned loogilised partitsioonid Linuxile. Siis üks 120GB jääks puhtalt home jaoks ja kolmas 120GB - selle tükeldaksin ära. Tahaksin ka BSD-sid katsetada.
Praeguse tegevuse juures oli kõige keerulisem kindlasti andmete kätte saamine läptopi. See võttis ikka mitu päeva. Üritasin lolli peaga seda ikka sambaga lahendada. Lõpuks päästis aga ikka välja käsurida ja scp käsk. Selle abil polnud enam mingeid probleeme ja andmed sai ilusti kätte. Lisaks kiirendas asja läpaka kaabli otsa istutamine. Enne üritasin seda ikka üle WiFi teha, kuid minu aeglase kaardiga.... No comments....
Hetkel mul suures arvutis kolm kõvaketast. Esimene 80GB ja siis kaks 120GB. Praegu plaan panna 80 GB peale poolele Ubuntu, siis umbes 5-10GB swap-i (kuna vajan seda vahest väga suures mahus - näiteks mõne LiveDVD muutmisel) ja alles jäänud ruumile teha veel mõned loogilised partitsioonid Linuxile. Siis üks 120GB jääks puhtalt home jaoks ja kolmas 120GB - selle tükeldaksin ära. Tahaksin ka BSD-sid katsetada.
Praeguse tegevuse juures oli kõige keerulisem kindlasti andmete kätte saamine läptopi. See võttis ikka mitu päeva. Üritasin lolli peaga seda ikka sambaga lahendada. Lõpuks päästis aga ikka välja käsurida ja scp käsk. Selle abil polnud enam mingeid probleeme ja andmed sai ilusti kätte. Lisaks kiirendas asja läpaka kaabli otsa istutamine. Enne üritasin seda ikka üle WiFi teha, kuid minu aeglase kaardiga.... No comments....
laupäev, 3. juuni 2006
Müün kraami
Otsustasin oma osa asju müüki panna. Pildid kraamist on http://spottraining.org/myyk kataloogis. Aga müügis on siis:
1) Club3D ATI Radeon 9250 8xAGP 128MB VGA kaart
2) LG 52x24x52 CD-RW Model GCE-8523B
3) PCI ATI MACH64 VGA kaart. Vist oli 2MB
4) Mingi modem Lucienti kiviga
5) GeForce2 MX400 64MB VGA AGP kaart
6) Mingi Creative helikaart
7) ASUS A7V Rev 1.04 emaplaat Socet 462
8) Kaks IBM 18,2GB 10000RPM 68Pin SCSI ketast
9) Kolm HP 9,1GB ULTRA3 SCSI ketast, millest ainult üks korrras. Kahe taastamise võimalikuse kohta ei oska öelda.
10) Mingisugune G-Labi elektrooniline märkmik
11) Olivetti ECHOS P100D läpakas. P100 prose, mingi 8MB mälu vist, peal Win95. Aku peab umbes pool tundi. Kõvaketta suurust ei mäleta.
12) Comapq Aero 1550 pihuarvuti. Täiskomplektne aga aku läbi.
1) Club3D ATI Radeon 9250 8xAGP 128MB VGA kaart
2) LG 52x24x52 CD-RW Model GCE-8523B
3) PCI ATI MACH64 VGA kaart. Vist oli 2MB
4) Mingi modem Lucienti kiviga
5) GeForce2 MX400 64MB VGA AGP kaart
6) Mingi Creative helikaart
7) ASUS A7V Rev 1.04 emaplaat Socet 462
8) Kaks IBM 18,2GB 10000RPM 68Pin SCSI ketast
9) Kolm HP 9,1GB ULTRA3 SCSI ketast, millest ainult üks korrras. Kahe taastamise võimalikuse kohta ei oska öelda.
10) Mingisugune G-Labi elektrooniline märkmik
11) Olivetti ECHOS P100D läpakas. P100 prose, mingi 8MB mälu vist, peal Win95. Aku peab umbes pool tundi. Kõvaketta suurust ei mäleta.
12) Comapq Aero 1550 pihuarvuti. Täiskomplektne aga aku läbi.
Uuendasin taas WordPressi
Uuendasin siis taas kasutatavat WordPressi. Nüüdne versioon siis kasutusel 2.0.3. Tegu taas soovitusliku uuendusega, mis parandab süsteemi turvalisust.
laupäev, 27. mai 2006
Ubuntu 6.06 RC läpakal
Otsustasin siis üsna pikalt vastu pidanud Kubuntu 5.10 uuendada juba Kubuntu 6.06-le. Omast arust jälgisin kõike vajaminevat, kuid võta näpust. Ühel hetkel hakkas süsteem karjuma gstreameri pakettide puudumise üle. Eemaldasin need süsteemist ja käivitasin uuesti dist-upgrade. Ikka sama kala. Läbi vaeva (installisin ise uuema gstreameri peale) sain lõpuks niikaugele, et süsteem oleks pidanud olema nö uuendatud. Kuid nii see siiski polnud. Peale restarti - kohe nägin, et käivitus vana kernel, kuigi nägin, et tõmmati ja paigaldati uuem. Ja ka X ei käivitnud enam. X sain käsitsi tööle, kuid sellega asi ka piirdus. KDE ei käivitnud. Võrk ei käivitunud mingi valemiga. Ehk siis istusin läpakaga terminali ees (X käivitas ainult mingi vaikimisi WM-i, millega polnud mitte midagi teha). Võrku ei saanud tööle, et KDE-d uuesti paigaldada.
Siis lõin käega. Ubuntu 6.06 Flight 6 plaat oli olemas, esialgu toppisin Knoppixi sisse, selle ja Samba abiga laadisin kõik vajaminevad failid peaarvutisse.
Kui see tehtud, siis paigaldasin Ubuntu 6.06. Uuendused peale ja peakski olema hetkel viimane versioon Ubuntust. UUendusi tuleb ka praegu üsna tihti tegelikult.
Mis asja tegelikult huvitavaks teeb - mina kui põline KDE kasutaja istun nüüd Gnome otsas :) Aga selline oli tegelikult suuresti mu oma soov, et katsetada Ubuntut tema tõelise palena. Kubuntu jättis siiski sellise pooliku mulje kohati. Praeguse seisuga võib öelda, et Ubuntu töötab Gnomega tõesti hulga paremini. Kõik seadistused on lihtsasti tehtavad. Kõik õpetused on üheselt aru saadavad. Ja nii hull see Gnome ka ei tundu. Loodetavasti naine harjub ka vahetusega ära :) MSN-is juba lobiseb ja netis ka surfab :)
Natuke infot siis ka: Minu läpakas Compaq Evo n610c, ATI Radeon Mobility 7500 VGA, Avaya Orinoco kiviga PCMCIA kaart, muus ei oskagi rohkem öelda. 756MB midagi mälu. Kogu staff töötas sisuliselt out-of-the-box. Susbend ja hibernate samuti. See oli väga meeldiv üllatus. VGA draiverid vahetasin ära DRI omade vastu. Jõudluse kasv pea kolmekordne glxgearsi andmetel. WiFi-t paigaldamise ajal tööle ei saanud. Peamine põhjus arvatavasti, et mul WEP Key-d Hex-is. Kuid peale startimist natuke seadistamist ja korras.
Eks siis ole näha, kaua Ubuntu mu läpakas vastu peab ;)
Siis lõin käega. Ubuntu 6.06 Flight 6 plaat oli olemas, esialgu toppisin Knoppixi sisse, selle ja Samba abiga laadisin kõik vajaminevad failid peaarvutisse.
Kui see tehtud, siis paigaldasin Ubuntu 6.06. Uuendused peale ja peakski olema hetkel viimane versioon Ubuntust. UUendusi tuleb ka praegu üsna tihti tegelikult.
Mis asja tegelikult huvitavaks teeb - mina kui põline KDE kasutaja istun nüüd Gnome otsas :) Aga selline oli tegelikult suuresti mu oma soov, et katsetada Ubuntut tema tõelise palena. Kubuntu jättis siiski sellise pooliku mulje kohati. Praeguse seisuga võib öelda, et Ubuntu töötab Gnomega tõesti hulga paremini. Kõik seadistused on lihtsasti tehtavad. Kõik õpetused on üheselt aru saadavad. Ja nii hull see Gnome ka ei tundu. Loodetavasti naine harjub ka vahetusega ära :) MSN-is juba lobiseb ja netis ka surfab :)
Natuke infot siis ka: Minu läpakas Compaq Evo n610c, ATI Radeon Mobility 7500 VGA, Avaya Orinoco kiviga PCMCIA kaart, muus ei oskagi rohkem öelda. 756MB midagi mälu. Kogu staff töötas sisuliselt out-of-the-box. Susbend ja hibernate samuti. See oli väga meeldiv üllatus. VGA draiverid vahetasin ära DRI omade vastu. Jõudluse kasv pea kolmekordne glxgearsi andmetel. WiFi-t paigaldamise ajal tööle ei saanud. Peamine põhjus arvatavasti, et mul WEP Key-d Hex-is. Kuid peale startimist natuke seadistamist ja korras.
Eks siis ole näha, kaua Ubuntu mu läpakas vastu peab ;)
pühapäev, 14. mai 2006
Ikka veel jama open_basedir-i ja VHCS-iga
Enne lõplikult zerver.ee-st loobumist pean veel kiiruga mõned asjad korda ajama. Nimelt on paar olulist puudust praeguses VHCS-i confis. Üks nendest on open basedir, mida VHCS tahab kangesti iga kord domeenidele tagasi panna, kui ta ennast restardib ja teine on kti.spottraining.org domeen. Viimase liiklus hakkab kohe peale VHCS-i restarti alati liikuma taas spottraining.org peale. Sest viimase domeeni apache confis on sees *.spottraining.org tähis. Igatahes kirjutasin juba vastavad küsimused VHCS-i tugifoorumisse ja loodan nendele lahenduse leida.
kolmapäev, 3. mai 2006
Uus videokaart
Otsustasin ka siis XGL-i mõnusid nautida ja vahetasin oma ATI kaardi välja hoopis nVidia GeForce 6600GT vastu. Selle abiga tunduvalt lihtsam Linuxi all draivereid paigaldada ja ka jõudlus kõvasti parem. FPS hüppas mitmetuhande punkti võrra kohe. XGL-i sain ka isegi Gentoos KDE-s tööle, kuid KDE ei toeta just kõige paremini seda tehnoloogiat. Seega lülitasin ta välja. Kuid nüüd saab rahus kirjutada ülevaateid näiteks Kororaa XGL-i kohta jne.
Endiselt osa domeene zerver.ee peal
Endiselt on jäänud osa domeene zerver.ee peale. Kuid järk järgult neid sealt ka üle kolin. Täna sai lõpuks netiturg.ee ja suvi.pri.ee üle kolitud. Peamised põhjused jamamisel olid minu DNS serveri probleem, mille SOA kirje ei vastanud tegelikusele domeenidel. Igatahes olen leidnud nüüd ka juba lahenduse sellele ja saab selle siiski varsti korda.
pühapäev, 16. aprill 2006
SimplyMEPIS 3.4-3
ALUSTUSEKS
Kuna olemas arvutis üks tervenisti vaba kõvaketas, siis olen hakanud sinna erinevaid operatsioonisüsteeme paigaldama. peamine süsteem on Gentoo, siis lisasin nüüd sinna uuele kettale Ubuntu ja täna sai lisatud ka SimplyMEPIS.
Oli mul juba varem BitTorrenti vahendusel kohale tõmmatud SimplyMEPIS 3.4-3, mis hetkel siis viimane stabiilne Mepis ja mis võib jääda ka viimaseks Debianil põhinevaks Mepiseks. Põhjus, miks soovisin ka Mepist proovida oli paljude kasutajate kiitus selle kohta, et tegu hea ja lihtsa süsteemiga, millel ka korralik multimeedia tugi olemas. Võtakski siis järgemööda ette erinevad distributsiooni olemust näitavad aspektid.
PAIGALDAMINE
Esiteks siis kindlasti paigaldamine. Meeldiv üllatus oli, et taas on ühendatud LiveCD ja installer ühes koos. Ja see kõik ühel CD-l koos. Pole vaja tõmmata endale (nimesid ei haka nimetama) mõne distributsiooni kombel 5-6 CD-d. Üks CD, mis kõlbab kõigeks. Kõigepealt asi üles buutida, et näha, kas sobib ja siis on võimalik see endale paigaldada. Samuti võib plussiks nimetada, et töölauad on mõlemil juhul ühesugused.
Mis aga väikse üllatusena tuli oli alglaadimisel valikud, kellena sisse logida. Ja seal oli ka root. Kelle mina muidugi kohe valisin ja sisse logisin, et näha, kas tõesti on lubatud root kasutaja graafilisse keskonda sisse logimine. Oli. Muidugi lihtsustab see mõnes mõttes süsteemi haldamist algajatel, sest saab teha seadistusi kohe root kasutajana, kuid kas see ikka nii õige on?
LiveCD-d kasutades tuli veel välja, et minu süsteemis olevaid kõvakettaid ei mounditudki külge. Selle avastasin, kui mul oli tarvis seadistada oma peamist Grubi. Et lisada sinna peale paigaldust vajalikud read Mepise buutimiseks. Kuid enamike kasutajaid see ei tohiks segada, sest heal juhul on veel arvutis Windows ja sellisel juhul võib julgelt ka Grubi kohe MBR-i paigaldada.
Paigaldusskript ise – arvutikaugele inimesele võib see alguses keeruline tunduda. Liiga palju oli valikuid ja võimalusi. Kes arvutitega rohkem kokku puutunud ja inglise keelt korralikult mõistab, sellel loomulikult probleeme ei teki. Kuid kui õiges kohas juba installer käivitatud, siis oli enam vähem next-next vaev ja mõningate lisatingimuste märkimine.
Eraldi teema on paigaldusskriptil kindlasti kõvaketta partitsioonide valik. Kohapeal partitsioone muuta ja luua ei saanud. Pidi kasutama QTpartedi abi. Taas miinus algajatele. Läheb asi liiga keeruliseks minu meelest. Samuti ei suutnud minu LiveCD-l olev Qtparted kuidagi ext3 failisüsteemi foramteerida. Pidin kasutama ext2-te.
Samuti oli olemas kohe ka valik, kas paigaldada videokaardile nVidia või ATI draiverid või kasutada vaikimisi draivereid. Juures oleks võinud olla ka nimekiri toetatud kaartidest või vähemalt mõni link vastavale nimekirjale. Kuid kui tead, mis kaart on ja et ta on toetatud, siis võid vabalt valida omale sobiva variandi. Minul oli ATI kaart ja valisin siis ka tema draiverid. Nagu hiljem selgus – töötavad tõesti.
Kuid kui need takistused möödas, siis süsteem kenasti paigaldatud ja võib restardi teha.
ESIMENE START
Esimene start – polnud väga vigagi. Graafilise pildiga enamus taustaks laadivaid skripte ja deemoneid ilusti ära peidetud. Samuti pole midagi halba öelda süsteemi buutimis kiiruse kohta. Normaalse kiirusega oli login screen ees. Ja siin oli taas võimalik valida ka root kasutaja. Asi, mis mulle isiklikult küll ei meeldi. Olgu – LiveCD-l oli vastav võimalus olemas. Kuid kas see peab olema ka paigaldatud süsteemis? Igatahes valisin oma loodud kasutaja ja logisin selle alt sisse. Avanes KDE. Kuigi olen KDE kasutaja juba ammust aega oli see vaikimisi avanev töölaud küll paras üllatus. Justkui sellega poleks üldse vaeva nähtud. Tundus olevat enam vähem vaikimisi KDE 3.4.3 paigaldus.
Töölauale mõtetuid vidinaid riputatud nagu Kweather, mida mingil põhjusel minul ei õnnestunud seadistada Tallinna peale, siis veel Kaquarium. Milleks need vidinad sinna küll pisteti? Lisaks sellele on kohe tegumiribal kaks rida erinevatele rakendustele nuppe. Kuid need nupud kõik väga pisikesed. Andis leiutada, mis asi mis on. Lõpuks selgus, et sinna ControlCenter, MepisOS Center ja igasugu muid vidinad k.a Synaptic paigaldatud. Isiklikult arvan, et nende nuppude koht oleks olnud ikka peamenüüs. Samuti võiks Mepise töölaud olla rohkem omalaadsem, mitte kasutada vaikimisi KDE oma. Praegusel juhul jäi tunne, et lisatud oli Mepise töölauapilt, lisatud mõned vidinad ja mõned eraldi kaustad. Samuti loen mina miinuseks seda, et kõik rakendused on mõeldud avanema ühe hiire vajutusega. Harjumusest mul aga vanast ajast sees kahega avanemine. Seega pidevalt avasin korraga kaks rakendust. Kui nüüd mõelda kasutajatele, kes alles Windowsi pealt tulevad, siis neile võib see alguses samuti probleeme tekitada.
Mis muidugi mõnes mõttes plussiks on, see on algajatele kohe töölaual olev viit kaustale Documents, kus sees siis TIPS and Quick Quide (nipid ja kiirtutvustus). Kuid tegelikuses osutusid nad suhteliselt napisõnalisteks ja palju kasu neist pole.
Lisaks on töölaual kohe olemas ka viit Mepise kodulehele, kuid ka see viib kohe avalehele, kust kasutaja peab ise edasi hakkama otsima oma võimalikele küsimustele vastuseid.
Suurimaks miinuseks tulebki vast lugeda kasutaja vähese info olemasolu, kuidas hakata oma Mepist nüüd enda järgi kohandama. Isiklikult arvan, et sellega on kohe vaja tegelema hakata just Mepise vaikimisi välimuse pärast juba. Tegelikult võiks alguses olla mõni käivituv skript uuele kasutajale, kust siis kasutaja saaks mõndade valmis teemade ja võimaluste vahelt juba valida.
TARKVARA
Kaasas olev tarkvara on tüüpiline kõigile Linuxi distributsioonidele. KDE, OpenOffice 2.0, gFTP, Azureus, Kino, Firefox, K3b, Synaptic, Thunderbird jne. Samas Firefoxi ikoon on ilusti kohe töölaual aga ta pole vaikimisi brauseriks määratud. HTML dokumendid kodukaustas avanevad hoopis Konqueroriga. Lisaks jäi tarkvara valikul ikka silma üksteist dubleerivad rakendused. Heaks näiteks on kindlasti Kontact ja Thunderbird. Lisaks on menüüdes näha ka näiteks nVidia Control Centrit – mida mina eeldasin, et mul pole, sest valisin ju ATI kaardi. Uuendamise käigus selgus samuti, et paigaldati ka nvidia kerneli moodulid. Asjatu ruumiraiskamine minu meelest. Lisaks sellele on kaasas palju sellist tarkvara, mida kõigi eelduste kohaselt kohe ei ole ühelgi kasutajal vast vaja. Seega annaks seda tarkvara nimekirja tunduvalt lühendada.
SÜSTEEMI SEADISTAMINE
Süsteemi seadistamiseks on aga küll olemas erinevaid vahendeid ja küllaga. Teeb silmad lausa kirjuks. Mitu erinevat paketihaldurit (KDE enda oma, Synaptic), siis mitu kontrollkeskust (Mepise ja KDE omad). Nendest heaks üllatuseks oli kindlasti MEPIS Config (OS Center)
Tegu paistab tõesti olevat hea lahendusega süsteemi haldamiseks. Ta võiks olla liidetud olemasoleva KDE Control Centeriga ja siis oleks olemas üks ja ühine kontrollkeskus, mida kasutajatel hea ja lihtne kasutada.
MULTIMEEDIA TUGI
Multimeedia tugi. Seda on paljud kiitnud, et see on igati hea ja võimas Mepisel ning pole vaja enam ekstra koodekseid paigaldada. Tõesti mp3 failid mängisid mul kohe ilma probleemita. Kuid samas SkyPlusi online kuulamist ma kohe KPlayeriga tööle ei saanud. Samas Kaffeine oli kohe valmis mu avi filme mängima ja ka ogg formaadis videosid. Ehk siis kõik, mida vajab tavakasutaja. Isegi delfi.ee, mis on tuntud kui üks Flashide armastaja ja kus kasutajatel tekivad alailma probleemid erinevate pluginatega avanes ilusti.
Ühtegi lisapluginat paigaldad apolnud vaja. Ka Java oli paigaldatud – kuigi mitte just kõige uuema aga siiski olemas ja kohe ka Firefoxile tugi määratud. Need asjad on tavaliselt kõige suuremad valulapsed uutele kasutajatele, et kuidas saada mp3-ed tööle, Flashid videosid näitama ja ka Java tugi oma brauserile. Selles osas on tõesti hea töö ära tehtud ja kasutajatel pole vaja oma pead sellega vähemalt esialgu vaevata.
Eraldi testi tegin veel oma USB mälupulgaga – kas Mepis on kohe võimeline teda ära tundma, liitma ja kasutusele võtma. Enamuse uute Linuxitega sellega probleeme pole. Ja ka Mepis polnud selles osas erandiks – minu USB mälupulk tunti ilusti ära ja töölauale kuvati USB mälupulga pilt. Samas mis aga avastasin peale teist restarti – nimelt ei liidetud külge teisi minu arvutis olevaid kõvakettaid. Pidin vajalikud ise külge liitma. Ka liidetakse kõik teised kõvakettad /mnt kataloogi ja seal olevasse vastavsse kõvaketta kausta. Kõik ilus ja loogiline /dev/hdd1 liidetakse /mnt/hdd1 kausta. Kuid kui oled esimest korda Linuxis ja otsid nüüd oma Windowsi mp3 faile taga? Paigaldasid need küll ilusti FAT32 partitsioonile, et neid näha, kuid kus need on? C ketast pole näha ega ka muid tuttavaid nimesid. Mina soovitaksin täiustada natukene kõvaketaste liitmist ja nende tuvastamist. Vajadusel kuvada liidetud teised kettad kohe töölaual. Siis on kasutajatel neid lihtsam leida. Samuti võiks määrata vastavalt failisüsteemi tüübile ka vastava katalkoogi tähise. Windowsi FAT-idele ja NTFS partitsioonidele näiteks erladi kataloogi tähis vms. kergendaks kõvasti uutel kasutajatel nende leidmist.
Ka uuenustest teada andmine on nigelavõitu Mepises. Minul oli kohe harjumus terminal käima, root kasutaja õigused (kusjuures Terminalis leidsin, et tavakasutaja ja root kasutaja värvused on samad. Olen harjunud, et tavakasutaja on terminalis roheline ja root kasutaja õigustes on kasutaja värvus punane. Mepises olid mõlemad kohe punased) ja apt-get update ja upgrade käima. Lihtsalt Debianilistega ennegi kokku puutunud. Erinevaid uuendusi oli ligi 300MB jagu. Samas esimesel sisse logimisel sellest kuidagi märku ei antud. Võibolla root kasutaja alt sisse logides on vastav võimalus olemas võibolla aga mitte.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte – SimplyMEPIS on välja reklaamitud, kui lihtne Linux, mida uus kasutaja saab kohe kasutama hakata. Mõnes mõttes ta nii tõesti on. Vähemalt multimeedia toe poolest. Samuti ei saa midagi halba öelda riistvara toe kohta. Tüüpiline Debian. Kuid muus osas on minu arvates ikka palju veel ära teha. Tarkvara on liiga palju. Pigem võiks CD olla väiksem ja sisaldada rohkem dokumentatsiooni, kuidas midagi paigaldada, kui see et kaasa pannakse erinevat tarkvara, mis üksteisega kattub. Lisaks sellele tuleb kohe alguses suur töö ära teha KDE oma järgi seadistamisega. Pole midagi, mille järgi võiks kohe ära öelda, et tegu on nüüd tõesti Mepisele kohandatud versiooniga. Taustapilt selle alla küll ei lähe. Ka süsteemi uuendamine võiks olla lihtsam ja turvalisem.
Samas kindlasti on aga saavutus paigaldusskript (kuigi ka seda loen natuke keerukaks päris uuele kasutajale) ja ka MEPIS OS Centre. Muus osas ei tee küll vahet, et tegu nüüd Mepisega mitte aga mõne muu distributsiooniga. Isiklikult arvan, et kui Ubuntule lisada Mepise paigaldusskript, multimeedia tugi ja kõik see siduda ühtse ja omapärase välimusega oleks asjal tõsist lööki. Hetkel jätkavad aga kõik distributsioonid omas suunas liikumist.
Tegu on minu isikliku arvamusega antud distributsioonist. Selle kirjutamisel püütsin arvesse võtta oma teadmisi ja paigutada ennast ka päris uue Linuxi kasutaja olukorda. Kõike siin kirjutatut ei maksa kohe südamesse võtta või selle põhjal vaidlema hakata. igal ühel on omad eelistused.
Kuna olemas arvutis üks tervenisti vaba kõvaketas, siis olen hakanud sinna erinevaid operatsioonisüsteeme paigaldama. peamine süsteem on Gentoo, siis lisasin nüüd sinna uuele kettale Ubuntu ja täna sai lisatud ka SimplyMEPIS.
Oli mul juba varem BitTorrenti vahendusel kohale tõmmatud SimplyMEPIS 3.4-3, mis hetkel siis viimane stabiilne Mepis ja mis võib jääda ka viimaseks Debianil põhinevaks Mepiseks. Põhjus, miks soovisin ka Mepist proovida oli paljude kasutajate kiitus selle kohta, et tegu hea ja lihtsa süsteemiga, millel ka korralik multimeedia tugi olemas. Võtakski siis järgemööda ette erinevad distributsiooni olemust näitavad aspektid.
PAIGALDAMINE
Esiteks siis kindlasti paigaldamine. Meeldiv üllatus oli, et taas on ühendatud LiveCD ja installer ühes koos. Ja see kõik ühel CD-l koos. Pole vaja tõmmata endale (nimesid ei haka nimetama) mõne distributsiooni kombel 5-6 CD-d. Üks CD, mis kõlbab kõigeks. Kõigepealt asi üles buutida, et näha, kas sobib ja siis on võimalik see endale paigaldada. Samuti võib plussiks nimetada, et töölauad on mõlemil juhul ühesugused.
Mis aga väikse üllatusena tuli oli alglaadimisel valikud, kellena sisse logida. Ja seal oli ka root. Kelle mina muidugi kohe valisin ja sisse logisin, et näha, kas tõesti on lubatud root kasutaja graafilisse keskonda sisse logimine. Oli. Muidugi lihtsustab see mõnes mõttes süsteemi haldamist algajatel, sest saab teha seadistusi kohe root kasutajana, kuid kas see ikka nii õige on?
LiveCD-d kasutades tuli veel välja, et minu süsteemis olevaid kõvakettaid ei mounditudki külge. Selle avastasin, kui mul oli tarvis seadistada oma peamist Grubi. Et lisada sinna peale paigaldust vajalikud read Mepise buutimiseks. Kuid enamike kasutajaid see ei tohiks segada, sest heal juhul on veel arvutis Windows ja sellisel juhul võib julgelt ka Grubi kohe MBR-i paigaldada.
Paigaldusskript ise – arvutikaugele inimesele võib see alguses keeruline tunduda. Liiga palju oli valikuid ja võimalusi. Kes arvutitega rohkem kokku puutunud ja inglise keelt korralikult mõistab, sellel loomulikult probleeme ei teki. Kuid kui õiges kohas juba installer käivitatud, siis oli enam vähem next-next vaev ja mõningate lisatingimuste märkimine.
Eraldi teema on paigaldusskriptil kindlasti kõvaketta partitsioonide valik. Kohapeal partitsioone muuta ja luua ei saanud. Pidi kasutama QTpartedi abi. Taas miinus algajatele. Läheb asi liiga keeruliseks minu meelest. Samuti ei suutnud minu LiveCD-l olev Qtparted kuidagi ext3 failisüsteemi foramteerida. Pidin kasutama ext2-te.
Samuti oli olemas kohe ka valik, kas paigaldada videokaardile nVidia või ATI draiverid või kasutada vaikimisi draivereid. Juures oleks võinud olla ka nimekiri toetatud kaartidest või vähemalt mõni link vastavale nimekirjale. Kuid kui tead, mis kaart on ja et ta on toetatud, siis võid vabalt valida omale sobiva variandi. Minul oli ATI kaart ja valisin siis ka tema draiverid. Nagu hiljem selgus – töötavad tõesti.
Kuid kui need takistused möödas, siis süsteem kenasti paigaldatud ja võib restardi teha.
ESIMENE START
Esimene start – polnud väga vigagi. Graafilise pildiga enamus taustaks laadivaid skripte ja deemoneid ilusti ära peidetud. Samuti pole midagi halba öelda süsteemi buutimis kiiruse kohta. Normaalse kiirusega oli login screen ees. Ja siin oli taas võimalik valida ka root kasutaja. Asi, mis mulle isiklikult küll ei meeldi. Olgu – LiveCD-l oli vastav võimalus olemas. Kuid kas see peab olema ka paigaldatud süsteemis? Igatahes valisin oma loodud kasutaja ja logisin selle alt sisse. Avanes KDE. Kuigi olen KDE kasutaja juba ammust aega oli see vaikimisi avanev töölaud küll paras üllatus. Justkui sellega poleks üldse vaeva nähtud. Tundus olevat enam vähem vaikimisi KDE 3.4.3 paigaldus.
Töölauale mõtetuid vidinaid riputatud nagu Kweather, mida mingil põhjusel minul ei õnnestunud seadistada Tallinna peale, siis veel Kaquarium. Milleks need vidinad sinna küll pisteti? Lisaks sellele on kohe tegumiribal kaks rida erinevatele rakendustele nuppe. Kuid need nupud kõik väga pisikesed. Andis leiutada, mis asi mis on. Lõpuks selgus, et sinna ControlCenter, MepisOS Center ja igasugu muid vidinad k.a Synaptic paigaldatud. Isiklikult arvan, et nende nuppude koht oleks olnud ikka peamenüüs. Samuti võiks Mepise töölaud olla rohkem omalaadsem, mitte kasutada vaikimisi KDE oma. Praegusel juhul jäi tunne, et lisatud oli Mepise töölauapilt, lisatud mõned vidinad ja mõned eraldi kaustad. Samuti loen mina miinuseks seda, et kõik rakendused on mõeldud avanema ühe hiire vajutusega. Harjumusest mul aga vanast ajast sees kahega avanemine. Seega pidevalt avasin korraga kaks rakendust. Kui nüüd mõelda kasutajatele, kes alles Windowsi pealt tulevad, siis neile võib see alguses samuti probleeme tekitada.
Mis muidugi mõnes mõttes plussiks on, see on algajatele kohe töölaual olev viit kaustale Documents, kus sees siis TIPS and Quick Quide (nipid ja kiirtutvustus). Kuid tegelikuses osutusid nad suhteliselt napisõnalisteks ja palju kasu neist pole.
Lisaks on töölaual kohe olemas ka viit Mepise kodulehele, kuid ka see viib kohe avalehele, kust kasutaja peab ise edasi hakkama otsima oma võimalikele küsimustele vastuseid.
Suurimaks miinuseks tulebki vast lugeda kasutaja vähese info olemasolu, kuidas hakata oma Mepist nüüd enda järgi kohandama. Isiklikult arvan, et sellega on kohe vaja tegelema hakata just Mepise vaikimisi välimuse pärast juba. Tegelikult võiks alguses olla mõni käivituv skript uuele kasutajale, kust siis kasutaja saaks mõndade valmis teemade ja võimaluste vahelt juba valida.
TARKVARA
Kaasas olev tarkvara on tüüpiline kõigile Linuxi distributsioonidele. KDE, OpenOffice 2.0, gFTP, Azureus, Kino, Firefox, K3b, Synaptic, Thunderbird jne. Samas Firefoxi ikoon on ilusti kohe töölaual aga ta pole vaikimisi brauseriks määratud. HTML dokumendid kodukaustas avanevad hoopis Konqueroriga. Lisaks jäi tarkvara valikul ikka silma üksteist dubleerivad rakendused. Heaks näiteks on kindlasti Kontact ja Thunderbird. Lisaks on menüüdes näha ka näiteks nVidia Control Centrit – mida mina eeldasin, et mul pole, sest valisin ju ATI kaardi. Uuendamise käigus selgus samuti, et paigaldati ka nvidia kerneli moodulid. Asjatu ruumiraiskamine minu meelest. Lisaks sellele on kaasas palju sellist tarkvara, mida kõigi eelduste kohaselt kohe ei ole ühelgi kasutajal vast vaja. Seega annaks seda tarkvara nimekirja tunduvalt lühendada.
SÜSTEEMI SEADISTAMINE
Süsteemi seadistamiseks on aga küll olemas erinevaid vahendeid ja küllaga. Teeb silmad lausa kirjuks. Mitu erinevat paketihaldurit (KDE enda oma, Synaptic), siis mitu kontrollkeskust (Mepise ja KDE omad). Nendest heaks üllatuseks oli kindlasti MEPIS Config (OS Center)
Tegu paistab tõesti olevat hea lahendusega süsteemi haldamiseks. Ta võiks olla liidetud olemasoleva KDE Control Centeriga ja siis oleks olemas üks ja ühine kontrollkeskus, mida kasutajatel hea ja lihtne kasutada.
MULTIMEEDIA TUGI
Multimeedia tugi. Seda on paljud kiitnud, et see on igati hea ja võimas Mepisel ning pole vaja enam ekstra koodekseid paigaldada. Tõesti mp3 failid mängisid mul kohe ilma probleemita. Kuid samas SkyPlusi online kuulamist ma kohe KPlayeriga tööle ei saanud. Samas Kaffeine oli kohe valmis mu avi filme mängima ja ka ogg formaadis videosid. Ehk siis kõik, mida vajab tavakasutaja. Isegi delfi.ee, mis on tuntud kui üks Flashide armastaja ja kus kasutajatel tekivad alailma probleemid erinevate pluginatega avanes ilusti.
Ühtegi lisapluginat paigaldad apolnud vaja. Ka Java oli paigaldatud – kuigi mitte just kõige uuema aga siiski olemas ja kohe ka Firefoxile tugi määratud. Need asjad on tavaliselt kõige suuremad valulapsed uutele kasutajatele, et kuidas saada mp3-ed tööle, Flashid videosid näitama ja ka Java tugi oma brauserile. Selles osas on tõesti hea töö ära tehtud ja kasutajatel pole vaja oma pead sellega vähemalt esialgu vaevata.
Eraldi testi tegin veel oma USB mälupulgaga – kas Mepis on kohe võimeline teda ära tundma, liitma ja kasutusele võtma. Enamuse uute Linuxitega sellega probleeme pole. Ja ka Mepis polnud selles osas erandiks – minu USB mälupulk tunti ilusti ära ja töölauale kuvati USB mälupulga pilt. Samas mis aga avastasin peale teist restarti – nimelt ei liidetud külge teisi minu arvutis olevaid kõvakettaid. Pidin vajalikud ise külge liitma. Ka liidetakse kõik teised kõvakettad /mnt kataloogi ja seal olevasse vastavsse kõvaketta kausta. Kõik ilus ja loogiline /dev/hdd1 liidetakse /mnt/hdd1 kausta. Kuid kui oled esimest korda Linuxis ja otsid nüüd oma Windowsi mp3 faile taga? Paigaldasid need küll ilusti FAT32 partitsioonile, et neid näha, kuid kus need on? C ketast pole näha ega ka muid tuttavaid nimesid. Mina soovitaksin täiustada natukene kõvaketaste liitmist ja nende tuvastamist. Vajadusel kuvada liidetud teised kettad kohe töölaual. Siis on kasutajatel neid lihtsam leida. Samuti võiks määrata vastavalt failisüsteemi tüübile ka vastava katalkoogi tähise. Windowsi FAT-idele ja NTFS partitsioonidele näiteks erladi kataloogi tähis vms. kergendaks kõvasti uutel kasutajatel nende leidmist.
Ka uuenustest teada andmine on nigelavõitu Mepises. Minul oli kohe harjumus terminal käima, root kasutaja õigused (kusjuures Terminalis leidsin, et tavakasutaja ja root kasutaja värvused on samad. Olen harjunud, et tavakasutaja on terminalis roheline ja root kasutaja õigustes on kasutaja värvus punane. Mepises olid mõlemad kohe punased) ja apt-get update ja upgrade käima. Lihtsalt Debianilistega ennegi kokku puutunud. Erinevaid uuendusi oli ligi 300MB jagu. Samas esimesel sisse logimisel sellest kuidagi märku ei antud. Võibolla root kasutaja alt sisse logides on vastav võimalus olemas võibolla aga mitte.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte – SimplyMEPIS on välja reklaamitud, kui lihtne Linux, mida uus kasutaja saab kohe kasutama hakata. Mõnes mõttes ta nii tõesti on. Vähemalt multimeedia toe poolest. Samuti ei saa midagi halba öelda riistvara toe kohta. Tüüpiline Debian. Kuid muus osas on minu arvates ikka palju veel ära teha. Tarkvara on liiga palju. Pigem võiks CD olla väiksem ja sisaldada rohkem dokumentatsiooni, kuidas midagi paigaldada, kui see et kaasa pannakse erinevat tarkvara, mis üksteisega kattub. Lisaks sellele tuleb kohe alguses suur töö ära teha KDE oma järgi seadistamisega. Pole midagi, mille järgi võiks kohe ära öelda, et tegu on nüüd tõesti Mepisele kohandatud versiooniga. Taustapilt selle alla küll ei lähe. Ka süsteemi uuendamine võiks olla lihtsam ja turvalisem.
Samas kindlasti on aga saavutus paigaldusskript (kuigi ka seda loen natuke keerukaks päris uuele kasutajale) ja ka MEPIS OS Centre. Muus osas ei tee küll vahet, et tegu nüüd Mepisega mitte aga mõne muu distributsiooniga. Isiklikult arvan, et kui Ubuntule lisada Mepise paigaldusskript, multimeedia tugi ja kõik see siduda ühtse ja omapärase välimusega oleks asjal tõsist lööki. Hetkel jätkavad aga kõik distributsioonid omas suunas liikumist.
Tegu on minu isikliku arvamusega antud distributsioonist. Selle kirjutamisel püütsin arvesse võtta oma teadmisi ja paigutada ennast ka päris uue Linuxi kasutaja olukorda. Kõike siin kirjutatut ei maksa kohe südamesse võtta või selle põhjal vaidlema hakata. igal ühel on omad eelistused.
reede, 14. aprill 2006
Komistasin Gentoo bugi otsa :)
Eilne hommik oli päris närviline, kui järsku avastasin, et peale MySQL-i uuendamist puuduvad kõik täpitähed foorumites ja ka siin lehel. Küll sai kontrollitud erinevaid konf faile ja ei jõua asi kohale. Kõik on õigesti, andmebaasides on tähed õiged, kuid lehtedel neid ei kuvata. öäüõ-ga postitusi teha ei saanud. Loopis erroreid, kuigi pärast selgus, et postitus siiski vastu võeti. Igatahees jama kui palju. Kaevasin nagu loll netisügavustes. Ühtlasi esitasin kohe küsimuse ka Gentoo foorumites. Ja läks natuke aega veel mööda - ja tuli teine - sama probleem. Siis kolmas, siis neljas jne. Tegu oli ühe arendajate poolse apsakaga. Nimelt oli varem neil MySQL kogu aeg kompileeritud latin1 toega. Nüüd otsustati seda muuta õigeks utf8 peale. Kuid kuna PHP sisestab andmeid selles kodeeringus, milles MySQL kompileeritud, siis hakkas ta seda tegema utf8-s. Kuid probleem oli selles, et meie andmebaaid olid latin1, MySQL confis oli ka kõik latin1 peale. Kuid PHP seda ei kontrolli. Nii tekiski olukord, et PHP üritas utf8 kodeeringus saata andmeid latin1 andmebaasi. Ja sellest ka suured jamad tekkisid. Igatahes pealelõunat oli olemas esimene ajutine lahendus, mis töötab. Nüüd on välja lastud ka uuendantud PHP versioonid. Eks lähiajal teen uue uuenduse.
teisipäev, 4. aprill 2006
Delfist pärit ütlus
Leidsin Delfist sellise laheda ütluse. Mulle meeldib :)
Linux on nagu oma naine. Kord peavalu, kord pahad päevad, aga kui oskad ennast korralikult sisse häkkida ja ära konfigureerida, kaovad peavalud ja päevad ning midagi mõnusamat annab leida. Teenuste hulk on lai ja mitmekesine, tõsi küll - tuumapommi ta valmis ehitada ei oska.
Mac jällegi on nagu armuke. Naeratav ja elurõõmus, aga suhtlemine temaga on kallis lõbu ja kui rahadeta jääd, siis "head aega"! Kuigi ta oskab eriti hästi falsetti kasutades aariaid laulda jääb saadaolevate teenuste arv pehmelt öeldes piiratuks.
Windows pidavat olema nagu lõbunaine. Kõike küll saab, aga see kõik maksab. Kui tegu pole otseselt "auguteenusega", on töö räpakas ja võhiklik. Kõik oleks justnagu korras, kui need haigused ja viirused pidevalt liiga ei teeks. Sellekohane arstiabi on ka paraku kallis ja ka ebamugav. Lisaks on iga kord juba maja ukse taga ebamugav tunne, et keegi üritab sind pildistada.
ReactOS on jällegi nagu süütu tütarlaps. Ei ta oska õieti midagi, iseloom ja rinnapartii on välja kujunemata ja temaga lähedastesse suhetesse laskumine on kui mitte kriminaalne, siis kindlasti pedofiiliaks nimetatav perverssus.
Linux on nagu oma naine. Kord peavalu, kord pahad päevad, aga kui oskad ennast korralikult sisse häkkida ja ära konfigureerida, kaovad peavalud ja päevad ning midagi mõnusamat annab leida. Teenuste hulk on lai ja mitmekesine, tõsi küll - tuumapommi ta valmis ehitada ei oska.
Mac jällegi on nagu armuke. Naeratav ja elurõõmus, aga suhtlemine temaga on kallis lõbu ja kui rahadeta jääd, siis "head aega"! Kuigi ta oskab eriti hästi falsetti kasutades aariaid laulda jääb saadaolevate teenuste arv pehmelt öeldes piiratuks.
Windows pidavat olema nagu lõbunaine. Kõike küll saab, aga see kõik maksab. Kui tegu pole otseselt "auguteenusega", on töö räpakas ja võhiklik. Kõik oleks justnagu korras, kui need haigused ja viirused pidevalt liiga ei teeks. Sellekohane arstiabi on ka paraku kallis ja ka ebamugav. Lisaks on iga kord juba maja ukse taga ebamugav tunne, et keegi üritab sind pildistada.
ReactOS on jällegi nagu süütu tütarlaps. Ei ta oska õieti midagi, iseloom ja rinnapartii on välja kujunemata ja temaga lähedastesse suhetesse laskumine on kui mitte kriminaalne, siis kindlasti pedofiiliaks nimetatav perverssus.
pühapäev, 2. aprill 2006
Läpaka Multiport W200 töös
Sain siis oma läpakal lõpuks selle kangekaelse kaane katte kruvi lahti ja nüüd on läpakal W200 WiFi kaart töös. Kaart töötab muidu igati normaalselt välja arvatud mõned agad. Nimelt lüliitab kaart ennast välja suspendis olekul ja sisse lülitamiseks tuleb enamasti kasutada taas Fn ja F2 klahvi kombinatsiooni. JUhul, kui kaart aga tööle läks kohe peale suspendi, siis jookseb ta ikka mõne aja pärast kokku. Vut sellised jamad. Esialgu veel ei häiri, kuid Avaya kaarti veel maha müünud ka pole.
kolmapäev, 29. märts 2006
Jamasin läpakaga
Võtsin siis lõpuks ette oma läpaka klaviatuuri, millel ammu juba P täht kalas. Ihv oli mulle andnud ühe vana Compaq Evo n620c klaviatuuri. Kahjuks see aga üks ühele ei sobinud. Muidu poleks midagi olnud aga trackpointer ei hakanud tööle. Mis siis ikka - kuna kruviaugud sobisid, siis tuli vanalt klaverilt pointer koos oma väikse elektroonikaga eemaldada ja see teisele panna. Ja saigi kõik korda. Kes aga arvab, et asi tõesti nii lihtsalt läks, see eksib :) Otse loomulikult ei võtnud läpakas alguses ju pilti ette. Aru ei saanud, milles jama. Otsisin ja kaevasin. Vaatasin, et nu ei ole ju klaviatuuri all ühtegi sellist osa, mida oleks saanud kahjustada. Siis avastasin, et aku lahti ei tule. Midagi oli aku eemaldamise mehanismiga lahti ja see läks üldse katki. Peale poolt tundi jamamist sain aku tagant ära, veel jamamist ja lõpuks buutis ka mu läpakas :) Siis sain hakata klaviatuure testima. Kuid lõpuks sain korda. Ainult akut nüüd enam ilma kruvikeerajata küljest ei saa :)
Muidugi tekitas veel lõpuks nalja, et avastasin, et jamab V täht. Arvasin, et üks jamav täht asendus teisega. Kuid õnneks V-d pesas kohandades (pidin ta enne eemaldama, et kruvidele ligi pääseda) sain ka selle tööle.
Nüüd ootab läpakat veel ees MultyBay (või mis iganes see Compaqitel kaanel on) lahti saamine. Mul sinna WiFi kaart olemas, kuid praeguse katte kruvi nii kõvasti kinni, et ei saa kuidagi lahti :) Kuid küll ka selle küljest saan...
Muidugi tekitas veel lõpuks nalja, et avastasin, et jamab V täht. Arvasin, et üks jamav täht asendus teisega. Kuid õnneks V-d pesas kohandades (pidin ta enne eemaldama, et kruvidele ligi pääseda) sain ka selle tööle.
Nüüd ootab läpakat veel ees MultyBay (või mis iganes see Compaqitel kaanel on) lahti saamine. Mul sinna WiFi kaart olemas, kuid praeguse katte kruvi nii kõvasti kinni, et ei saa kuidagi lahti :) Kuid küll ka selle küljest saan...
reede, 24. märts 2006
Uuendasime siis ka Wordpressi
Uuendasin siis ka Wordressi viimasele versioonile. Eelmises oli taas mingid turvaaugud, seega jäin isegi 15 päeva hiljaks. Kuid parem hilja, kui mitte kunagi :)
Pingviin areneb
Tänu aktiivsetele kasutajatele ja abistajatele on nädala ajaga Pingviini Web teinud läbi ikka väga suure hüppe edasi. Mefi tegeleb juba menüüdega, palju on ära tõlgitud osasid. Olemas korralik päis - mille muutmise kohapeal käib ka aktiivne arutelu. Igatahes asi liigub ilusti edasi ja Nukelt phpBB-le kolimist võib edukaks pidada.
pühapäev, 19. märts 2006
Pingviin kolitud
Sai siis võetud ette eile raske samm ja Pingviin tagasi kolitud oma serverile. Lisaks sellele sai Pingviin täielikult PhpNuke pealt phpBB Plusi peale kolitud. Kuid tänu Pingviini kasutajatele hakkab uus Pingviin üsna kiiresti taas kodust ilmet võtma. Arvatavasti mõne kuu pärast ei mäleta keegi enam vana portaali ja kõik harjunud uue phpBB-ga.
reede, 17. märts 2006
Serveri PHP uuendatud
Uuendasin Serveri PHP versioonile 5.1.2, mis hetkel viimane. Eks ole näha, kas tuleb ka mingeid probleeme. Praegu paistab asi taas korralikult töös olevat.
neljapäev, 16. märts 2006
zerver.ee hädad
Vaikselt hakkavad närvi käima zerver.ee serveriga toimuvad hädad. Pole endal võimalik seadistada asju ja see ajab närvi. Kord MySQL maas, kord muudetakse PHP seadeid.... Katsun võimalikult kiiresti Pingviini ära kolida.
esmaspäev, 13. märts 2006
open_basedir
Just jamasin pikalt ja laialt, et pihta saada, miks MediaWiki install ei hakka serveril tööle. Selle avastamiseks pidin põhjalikumalt süüvima PHP maailma. Tegelik põhjus oli suhteliselt lihtne. open_basedir oli lihtsalt määratud ja php skriptid võisid ainult sealt asju lisada. Kui muidugi täis teed failini antud pole. Ja siis tekiski probleem - php.ini fail üle vaadatud - seal pole nagu open_basedir-i määratud. Sai siis edasi Goodeldatud ja lõpuks leidsin, et ka Apache kaudu saab open_basediri väärtusega php_admin_value_open_basedir abil määrata. Kuid taas jama - ka httpd.conf failis midagi pole. Sai siis edasi uuritud ja lõpuks leidsin, et /etc/apache2/vhcs2.conf failis asuvad kõik virtuaalsed domeenid, mis VHCS loonud on ja seal see php_admin_value_open_basedir peidus oligi :) Komenteerisin seal vajalikul domeenil selle välja ja saigi kohe asi tööle. Kuid selle avastamiseks kulus siiski üle tunni aja....
pühapäev, 12. märts 2006
Greylisting
Spämmimise vastu võideldakse üha enam Greylistingu abiga. Isegi panin selle oma serverile peale. Küsimus nüüd, kuidas Postfix sellega korralikult tööle saada. Hetkel probleem, et kui tuleb teade Greylistingu kohta lükatakse meil kohe ka tagasi....
phpBB Plus
Paistab, et Pingviin kolib juba lähiajal üle phpBB Plusile. Esialgu jätame kujunduse tegemata ja kolime asja ümber. Ja siis kasutamise käigus katsume teha kõigile sobiva ja huvitava kujunduse. Endale sobib ka see variant vast kõige rohkem.
laupäev, 11. märts 2006
Uuendasin Kernelit serveril
Sai siis nüüd serveril ka Kernel Gentoo hetke kõige uuemale uuendatud Gentoo-sources-2.6.15-r7 Kernel nüüd siis serveril. Sain ilusti tööle ka Highmemi, mis eelmine kord välja jäi. Tänu sellele kasutas server ainult 1GB mälu 2GB asemel, mis tal olemas on.
reede, 10. märts 2006
Kellegil Applet pole?
Sooviks ikka kõvasti ka Mac OS X-i tundma õppida. Paljud räägivad sellest, kui kõige kasutajasõbralikumast operatsioonisüsteemist. Kuid endal sellega igasugused kogemused kahjuks puuduvad. Seoses sellega otsin endale õppimiseks mõnda Apple süleraali, mille peal õppida Mac OS X-i tundma.
kolmapäev, 8. märts 2006
Hei - tagasi omal serveril
Tõõstsin siis domeeni spottraining.org tagasi oma serverile. Selle kuu jooksul loodan kõik domeenid tagasi kolida.
Tellimine:
Postitused (Atom)